05.09.2010 15:56
Üsna pea jõuab kätte kõigi ratturite pidupäev – SEB Tartu Rattamaraton, mida peetakse 13. korda. Kui varasemalt oli täispika distantsi pikkuseks 63 km, siis viimased viis aastat on raja pikkuseks olnud ligemale 90 km. Korralik katsumus, mis eeldab vastavat treeningalast ettevalmistust. Kõik, kelle jaoks 89 km tundub liiga kurnav, võivad läbida poolmaratoni, mille pikkuseks 40 km. Küsimustele, kuidas võistluspäevaks end edukalt vormi viia, vastab paar aastat tagasi profikarjääri lõpetanud Janek Tombak.
Kas praegu (14 päeva enne võistlust) veel jõuab teha piisava ettevalmistuse Tartu Rattamaratoniks?
Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas sõita pikka või lühikest distantsi. Kui sõita pikka distantsi eesmärgiga lõpetada, siis jõuab veel ennast piisavalt treenida ja ette valmistada. Kindlasti peab olema vaim valmis selliseks suureks katsumuseks. Lühema distantsi puhul on treenimine tunduvalt kergem ja ei nõua sellise mahuga ettevalmistust, kuna distants on ka suhteliselt lauge.
Millele peaks enim rõhku panema ettevalmistusel?
Tuleks alustada nii-öelda "mahutreenigutega". Pulss peaks jääma vahemikku 110-160 lööki minutis. Keskmine pulss ei tohiks olla kõrgem, kui 130 l/m. Treeningud ise peaksid jääma 2-4 tunni vahele ja mitte rohkem kui 3 x nädalas (just 4 h treeninguid) Viimane pikem treening peaks toimuma 3-5 päeva enne võistlust, et jõuda veel korralikult võistluspäevaks taastuda! Patareid (jalgratturite keeles) tuleb täis laadida pastat või riisi süües. Kindlasti tuleb sellega alustada juba mitu päeva varem, et vajalikul hulgal energiat kehas olemas oleks. Loomulikult ei tohi sõidu ajal unustada söömist-joomist. Vajadusel täitke teeninduspunktides pudeleid ning sööge midagi. Isegi, kui puudub terav vajadus joogi järgi, siis järgmise laskumise ajal ja/või juurikate peal kaotatud pudel on suur häving, eriti kui järgmise toitlustuspunktini on pikk maa sõita.
Lühema distantsile minejad peaksid jälgima samu näpunäiteid mis pika distantsi omad. Ainult treeningute pikkused on lühemad 1.30-3.00 h.
15 päevase ettevalmistusega ei soovita teha kiirustreeninguid, ehk lõike, kui puudub eelnev treenitus jalgrattal.
Tähtis koht, millest rattavõistlusel ei saa üle ega ümber, on ohutus. Raja laius on piiratud ning selleks, et teha nii enda kui ka teiste ratturite sõit nauditavaks, tuleks suhtuda kaasvõistlejatesse lugupidamisega.
Kuidas vältida vältida kukkumist suures grupis sõitmisel? (mida teha, et sõit kulgeks ohutult?)
Kindlasti on väga palju sõitjaid kes ei taha teistega arvestada ja nad on ülimalt ohtlikud kaasvõistlejatele. Alati on lihtsam rabelejad mööda lasta, kui koos nendega hiljem kuskil kraavis või põõsas maid jagada. Kui sõitjal on väike kogemus, siis kindlasti ei maksa minna hulljulgete laskujatega kaasa. Kui laskumisel peaks eessõitja tegema mistahes väiksema pidurduse ja tagumine ratas blokeerub, siis jalgratta valitesmine osutub parajaks kunstiks nii eessõitjale, kui ka sellele, kes sõidab tema taga. Kindlasti tuleb hoida mõnusat pikivahet, selleks et jõuda hoog turvaliselt maha pidurdada ja jala maha panna enne eesolevat kuhja!
Sama kehtib ka kurvide kohta - ohutus eelkõige! Enne kurve peaks hoo piisavalt maha pidurdama, kuna lahtiste kivide või mulla pärast võib kergesti külje maha panna. Samas ei ohusta te ka tagant tulijaid, kes ei oska oodata pikali olevat ratturit kurvis või laskumisel. Parem on kurvides natukene ajas kaotada ja jõuda kriimustusteta õnnelikult lõpuni!
Nagu minu lemmik vanasõna ütleb: Tark ei torma!
E-treeningu meeskond soovitab omalt poolt alustada ettevalmistust aegsasti ning jälgida oma enesetunnet, vältimaks ületreenimist. Treeningkoormused olgu pigem mõõdukad kui kurnavad. Vähemtähtsad pole ka tegurid, mis mõjutavad ohutust rahvaspordi võistlusel. Seega mõistvat suhtumist edukaid treeningnädalaid ning mõistvat suhtumist kaasvõistlejatesse.
Sildid: jalgratas Janek kiirustreeningud mahutreening ohutus poolmaraton Rattamaraton SEB Tartu Tombak
